Jahimees_01_2026_veebi

JAHINDUS- JA LOODUSAJAKIRI 2026 1 ISSN 1406-6661 HIND 4.90 € ÜHISJAHT REIN SÕITJA AUKS LASTEGA LOODUSESSE! AASTA LOOM SIIL SOOME JAHINDUSMUUSEUM RIIHIMÄEL TUTVUME SUURBRITANNIA JAHINDUSEGAMüü oma jahisaak meile. Rannarootsi Lihatööstus on suure kogemusega ulukiliha töötleja. Kokkuvedu tasuta, maksmine kiire ja tellimustöö sortiment väga lai. Täpsem info rannarootsi.ee/jahimehele või 53 056 712 Siga me kätte ei saa, aga tellimustöid teeme siga-hästi!64 Sisukord 27 18 Esikaanel Siil (Erinaceus europaeus) Foto Ingmar Muusikus 30 JAHINDUS- JA LOODUSAJAKIRI 2026 1 ISSN 1406-6661 HIND 4.90 € ÜHISJAHT REIN SÕITJA AUKS LASTEGA LOODUSESSE AASTA LOOM SIIL SOOME JAHINDUSMUUSEUM RIIHIMÄEL TUTVUME SUURBRITANNIA JAHINDUSEGA 6 Eesti jahimeeste seltsi 2026. aasta esimene juhatuse koosolek 12 Hundijahihooaja vahekokkuvõte 16 Kohtumine siseministriga 18 Aasta 2026 teema on „Lastega loodusesse!“ 20 Kuidas mõista elu? 22 Aasta loom siil 26 Jahirahu kuulutati välja Eesti jahimeeste seltsi aias 27 Üks ammune asi ... ... tahab äraõiendamist! 28 Ühisjaht Rein Sõitja auks 30 Eesti parim kaevikrajalaskja Urmas Saaliste 38 Sõprade Jaht Määvlis 40 Jahimehe köök 42 Eesti jahispordi liidu tänuõhtu Rannahotellis 45 Aasta parim haavlilaskur naiste arvestuses on Siret Krooben 46 Ühisjaht väikeulukitele. Kütiliinil ainult vibud 47 Praktiline käsiraamat vibujahiks tiheasustusaladel 48 Rändur punahirv? 50 Põdrakatsepäevad Valgus 52 Tüdrukud käisid jälle Soomes põdrajahil. Seekord poisid ka kaasas 56 Tutvumine Suurbritannia jahinduse ja Euroopa väikseima hirvlasega 64 Kuidas Valeri vaatlustest sai lummav loodusfilm 68 „Ulukid teel!“ jätkab kokkuvõtva uuringuga 70 Soome jahindusmuuseum Riihimäel 75 Taigapäevik 80 Termodroonid jahipidamises. Kust jookseb piir jahieetikas? 83 Suurkiskjate küttimise haldus Jahises. Katseprojekti kogemus 84 8,5 × 55 Blaser: lühikese raua pikk hüpe tulevikku 3 Klassikaline poltlukuga mehhanism lühikese avamisnurgaga, kolmeasendiline pööratav kaitseriiv ja vinnastusindikaator. KLASSIKA JA INNOVATSIOON ÜHES RELVAS Klassikaline, töökindel poltlukusüsteem koos dünaamilise Komposiitkaba teeb Jaeger EVO-st usaldusväärse valiku igale jahimehele. Ergonoomiline käepide libisemisvastase kattega. Reguleeritav kaba pikkus: kolm erinevat kabakummi. Reguleeritav põsetugi – nupuvajutusega. UUS Tallinnas Mustamäe tee 54 tel 655 0295 Tartus Raatuse 20 tel 745 1136 www.schotter.eeTOIMETUS Tallinn, Kuristiku 7, 10127 Telefon 602 5976 [email protected] PEATOIMETAJA Jaanus Vaiksoo [email protected] TEGEVTOIMETAJA Katrin Streimann [email protected] TOIMETAJA Andra Hamburg [email protected] REKLAAM Küllike Ormus [email protected], telefon 528 7418 TOIMKOND Peeter Hussar, Mati Kaal, Kaupo Kindsigo, Andres Lillemäe, Peep Männil, Aimar Rakko, Tiit Randla, Tiit Randveer, Endrik Raun, Arles Taal, Tõnu Traks. KUJUNDUS MENU TRÜKK Printall Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega õigekirja eest. Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. EESTI JAHIMEESTE SELTS Telefon 602 5970 [email protected] TEGEVJUHT Tõnis Korts [email protected] Kaastöid ootame paaritu kuu 1. kuupäevaks, kuulutusi ja reklaame paaritu kuu 25. kuupäevaks. Ajakirja kojukandega seotud probleemid palume edastada Omnivale. Üldinfo www.omniva.ee; e-kiri [email protected]; klienditeenindus 661 6616. Jahindus- ja loodusajakiri 1 (298) 2026 Ajakirja väljaandmist toetab keskkonnaministeerium. Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne, ajalehe Jahimees järglane. www.ejs.ee Lastega loodusesse! See on meie kõigi ühine vastutus Eesti jahimeeste seltsil algas uus teema-aasta „Lastega loodusesse!“ See pole lihtsalt järjekordne loosung või kampaaniaplakat. See on meeldetuletus, et iga tsunft ehk elujõuline selts ja kogukond ning traditsioon püsivad ainult siis, kui hoolitsetakse järelkasvu eest. Elame ajastul, kus üks suurimaid globaalseid protsesse ja proovikive on linnastumine. Inimesehakatis kasvab üha sagedamini üles keskkonnas, kus loodus ei ole igapäevane eluruum, vaid erandlik sihtkoht ja sedagi harva. Mets ei alga enam kodu tagant. Kodutänav ei lõpe kruusatee või tanumaga. Laps satub loodusesse harvem kui varem ja looduse tundmine asendub tasapisi millegi näiliselt lihtsamaga: ekraaniga, mida saab vajadusel näppudega suuremaks ja väiksemaks venitada. Tihti ongi lapse ainuke aken loodusesse nutiseade: video, pilt, äpp, mäng, lühiklipp. Need võivad olla huvitavad ja isegi harivad, aga ei ole päris. Ekraan ei anna seda tunnet, kui rohi on varahommikul kastemärg, kui näed põdravõi metskitsejälge poris või kuuled, kuidas tuul ühes kohas kuuski „murrab“ ja teises haabasid „sahistab“. Nutiseade ei õpeta tundma loomalõhna, lumekrudinat ega rabavaikust. Just seepärast on „Lastega loodusesse!“ aasta tähtis. Päris kogemust ei saa asendada. Siin on jahimeeste kogukonnal anda midagi väga väärtuslikku: oskust lugeda loodust, mõista seoseid, märgata muutusi ja rääkida sellest nii, et laps saab aru. Eesmärk ei pea olema suur ega käima üle jõu. Vastupidi, eesmärk võiks ja peab olema lihtne ning teostatav. Kui iga jahiselts korraldab oma kogukonnas lastele aastas kas või ühe vabaõhuürituse, kus tutvustatakse looduse seoseid ja inimese osa selles, siis on juba hästi. Üks päev metsas. Üks käik lamminiidul. Üks matk rappa. Üks lõkkeõhtu, kus räägitakse, miks on vaja hoida elupaiku, miks on vajalik tasakaal, kuidas loodus reageerib meie tegudele ja tegematajätmistele. Ütleme ausalt: meie peamine eesmärk ei ole kasvatada noori jahimehi. See võib juhtuda. Kui juhtub, siis on tore! Aga esmane siht on laiem ja olulisem: kasvatada inimesi, kes saavad aru, mis meie ümber toimub, kes oskavad seda adekvaatselt hinnata ega karda, vaid austavad loodust. Kui inimene mõistab, kuidas loodus toimib, siis tekib tal oskus eristada emotsiooni faktist, müra sisust ja loosungit tegelikkusest. Sellel on ühiskonnale hindamatu väärtus. Lõppude lõpuks elame kõik ühes ruumis. Metsad, põllud, linnad ja külad ei ole vastandid, vaid ühe terviku osad. „Lastega loodusesse!“ on kutse ja samal ajal võimalus. Võimalus teha midagi oma seltsiga päriselt ja kohapeal, oma jahikaaslaste ja oma lastega. Nii et laps ei õpi loodust ainult vaatlema, vaid õpib seda ka kogema. Kui see kõik jääb talle meelde, siis ongi juba hästi. TÕNIS KORTS Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht 5 Ohutus raudteedel Jahimeestele on alati ülitähtis olnud turvalisus. Ega siis asjata alga ühisjaht meelespeaga jahiohutusest. Jahipidamine riigimaanteedel on reguleeritud, kuid raudteega on asi keerulisem. Kuidas õigesti käituda ja täita kõiki ohutusnõudeid? Küsimuse esitas päevakorda Arvi Luuk ja Eesti jahimeeste selts (EJS) kutsus külla Eesti raudtee turvajuhi Marius Kupperi ning Madis Pauksoni Elronist. Elroni esindajad rääkisid, millised on raudtee turvanõuded ja mida peab raudtee läheduses arvestama. Kahjuks on raudtee ületamisel hukkunud palju inimesi. Rongide kiirused on suurenenud kuni 120km tunnis ja lähiajal suurenevad veelgi, kuni 160km tunnis. Kiiruse suurenemine muudab kõike. Mida peaksid jahimehed arvestama, kui näiteks raudteetammi kasutatakse kütiliinina? Raudteetöötajatel kehtib reegel, et kui just töö ei nõua, siis lähemale kui viis meetrit relssidest ei minda. Jahimehed on tänu oranžidele ja punastele ohutusvestidele hästi nähtavad. Elroni esindaja soovis, et kütiliini paigutamisel raudteele ei oleks inimesed rööbaste lähedal. Arvestada tuleb, et rong on märksa laiem kui rööpad. Samuti ei ole vedurijuhil võimalik ohu korral kiiresti peatuda. Jahiseltsid, kelle jahimaid läbivad raudteed, peavad olema tähelepanelikud ja jälgima ohutusreegleid. Ei tohi seista rööbaste lähedal ja jahi korraldamisel tuleks arvestada rongide graafikutega. Enne jahti ohutust tutvustades tuleb pöörata tähelepanu ka sellele küsimusele. Sigade Aafrika katk (SAK) Ülevaate eelmisest aastast tegi põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Eesti jahimeeste seltsi 2026. aasta esimene juhatuse koosolek TEKST ja FOTO EJS Koosolekul osales juhatuse 25 liikmest 24, juhatas president Margus Puust. EJS-i juhatuse koosolek 8. jaanuaril jahimeeste seltsi majas. Jahiseltsid, kelle jahimaid läbivad raudteed, peavad olema tähelepanelikud ja jälgima ohutusreegleid. Ei tohi seista rööbaste lähedal ja jahi korraldamisel tuleks arvestada rongide graafikutega. 6 - JUHATUS -Kalda, kes kiitis jahimehi koostöö eest. Kodusigade hulgas oli 2025. aastal 11 kollet viies maakonnas, suri või hukati kokku 62 000 kodusiga, mis moodustas 4000 tonni korjuseid. Jaanuaris oli SAK levinud mõnes maakonnas, detsembris aga oli hõlmatud juba kogu riik, v.a Hiiumaa. Eelmisel aastal oli SAK-positiivseid metssigu 346, nendest 149 surnuna leitud, 191 kütitud ja kaheksa hukatud. Kalda tegi ülevaate Euroopa järelevalve tulemustest meie katkutõrjes. Ta loodab ka 2026. aastal koostööle jahimeestega, sõlmimisel on PTA ja EJS-i koostööleping. Ebaseadusliku jahipidamise juhtum Juhatus arutas Pärnu väidetavat ulatuslikku ebaseaduslikku jahipidamist. Külla oli kutsutud keskkonnaameti esindaja Tanel Türna, EJS-i poolt juhatas teema sisse Andres Olesk. Palju materjali ei ole võimalik poolelioleva uurimise tõttu avaldada. Keskkonnaameti esindaja avaldas lootust, et asi viiakse lõpuni. Probleem on loodusele tekitatud väikesed kahjusummad, mis tihti ei lase kriminaalmenetlust korraldada. Juhatuse liikmed on salaküttimise vastu. Mitu inimest tegid ettepaneku, et uurimise ajaks peaksid vastutavad isikud kõrvale astuma. Vastasel juhul jätkub negatiivne tähelepanu kogu jahindusele. Osa juhatuse liikmeid olid aga seisukohal, et tuleb ära oodata menetluse tulemused ja alles siis otsus langetada. Pärnu esindajale anti ülesanne suhelda Pärnumaa jahimeeste liidu tegevjuhiga ja anda edasi juhatuse arvamused ning ootused edasiste sammude kohta. Koostöö ülikoolidega EJS-i koostööst ülikoolidega suurkiskjate arvukuse küsimuses rääkis Endrik Raun. EJS-i huvi on suurkiskjate teaduspõhine ohjamine. Juhatuse arvates tuleb otsida võimalusi teha senisest enam koostööd nii Tartu ülikooli kui ka maaülikooliga. Juhatuse liige Endrik Raun sai selleks juhatuse volituse. Põdra- ja hundijahi kokkuvõte Kokkuvõtte 2025. aasta põdrajahist ja selle jahihooaja hundijahist tegi Priit Vahtramäe. Ta vastas juhatuse küsimustele (vt pikemalt EJS-i kodulehelt: „Põdrajahihooaeg sai läbi“). Hundijaht on kulgenud edukalt. Küttimismaht täitub kiiresti. Jahimeeste sõnul on hunte endiselt palju liikumas ja lumikatte abil fikseeritakse järjest uusi karju. Relvaseaduse muutmine Raivo Aeg tutvustas põhjalikult seaduse kavandatavaid muudatusi, mida on päris palju. Lahenduse leiab jahimeeste relvalubade tühistamise probleem tühiste rikkumiste eest. Politseile tekib muudatusega kaalutlusõigus ja relvaluba tühistatakse pärast kaht rikkumist. Samuti suurendatakse laskemoona hulka, mida võib hoida füüsilisest isikust relvaomanik. Ülevaade teema-aastast „Lastega loodusesse!“ teema-aasta ettekande tegi jahindusnõunik Marko Vinni. Tema sõnul oleme tabanud sellega naelapea pihta. Vaja on viidata ühiskonna valupunktile, sest loodushariduse rahastus on ilmselgelt ebapiisav. Teema kõnetab ühiskonda laiemalt ja kõik, kel vähegi huvi, saavad anda oma osa. Hea tahtmise korral saame midagi muuta ja see on mingil määral ka meie kohustus, et järelkasvu eest hoolitseda. Ta tutvustas lähemalt plaane. Koostame vähemalt kaks loodusõppeprogrammi ja püüame anda selle alused haridusministeeriumi kaudu. Korraldame laste joonistus-, foto-, pildi- ja lookonkursi teemal „Uus põlvkond ametit õppimas“. Peale laste kaasame kutsehariduse noori (Luua metsanduskool). Kaitseliidu koostöölepingu raames korraldame ühiseid ettevõtmisi kaitseliidu noorteorganisatsioonidega (kodutütred ja noorkotkad). Kavandatud on ka kaks-kolm rahvusvahelist loodushariduse üritust. Kindlasti jätkub koostöö riigimetsa majandamise keskude ja erametsaliiduga. Kavas on koostöö Nuti Grupiga, et koostada loodusharivaid mänge. Teemaaastat koordineeritakse kogu Eestis ja osaletakse perepäevadel. Vaja on kaasata liikmeskond. Iga jahiselts peaks korraldama oma kogukonnas vähemalt ühe ürituse aastas. Otsime meediapartnerit, et üritusi saaks pidevalt kajastada. Otsime teema-aasta peasponsorit. Põhieesmärk on lapsi rohkem õue saada, sest loodus on lahe. Jahiseaduse muutmine Tegevjuht Tõnis Korts selgitas, et kliimaministeerium saatis seadusemuudatused arvamuse avaldamiseks. Seadusemuudatuste eesmärk on määratleda senisest selgemalt keskkonnakahju. Veel täpsustatakse, mida peetakse keskkonnale tekitatud kahjuks ja kuidas seda arvutatakse. Selgelt määratakse ka, et kahju nõuab sisse keskkonnaamet. Kahjumäärade ajakohastamisel on kavas uluki ebaseadusliku hukkamise eest tõsta kahju ülemmäär kahelt tuhandelt eurolt 16000 eurole ja alammäär 24 eurole. Lõpliku määra kehtestab minister määrusega. EJS-i juhatus ei poolda maksimumina 16 000 eurot, mis on ebamõistlikult suur. Pelgalt rahatrahviga olukorda ei paranda. EJS-i juhatus pakkus poole väiksemat kahjusummat ehk 8000 eurot. See on piisavalt suur. Eeskätt suurulukite (nt karu, põder) varasemad kahjutasumäärad on eelnõu seletuskirja järgi ajale jalgu jäänud, nende tegelik majanduslik väärtus on suurenenud mitmekordselt. Elupaiga kahjustamise kahju ülemmäär on kolmekordne isendi maksimaalne kahju, kuid mitte üle 1000 euro. Samuti on sätestatud suurem vastutus pesitsus- ja jahivälisel ajal. Kui uluk hukatakse väljaspool jahiaega või jahilind pesitsusajal (01.04–31.07), siis rakendatakse kolmekordset kahjumäära. Sel ajal on populatsioonid kõige haavatavamad. Jahimeestele on trahvimäärade tõstmine tähtis küsimus. Jahiloata jahipidamise ja jahipidamisnõuete (sh ohutusnõuete) rikkumise trahvimäära tahetakse tõsta 200 ühikult 300 trahviühikule. Põhjendatakse, et salaküttimine on raske ja keerukalt tõendatav rikkumine, mis sageli põhjustab keskkonnakahju. Samuti on ohutusnõuete rikkumised (nt laetud relva transport sõidukis) toonud kaasa raskeid õnnetusi, sh surmaga lõppenud juhtumeid. EJS-i juhatus ei ole kindlasti trahvimäärade sellise tõstmisega nõus. Trahvimäärade sees tõstetakse niikuinii trahviühiku baassummat ja puudub igasugune vajadus tõsta trahvimäärasid topelt. See teeb võimaliku karistuse ebaproportsionaalselt suureks. Baassumma on kirjas karistusseadustiku (KarS) §-s 47. „Rahatrahvi“ lõige 1 ütleb otse: „Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot.“ Tõnis Korts märkis, et kui tema alustas tööd EJS-i tegevjuhina, siis oli trahviühik neli eurot, praegu on see poole suurem. Seega pole mõtet suurendada ka trahvimäära. Jahimeestel tuleb tähele panna, et sätestatakse vastutus keskkonnaameti (KeA) käskkirjaga seatud lisanõuete rikkumise eest, mida pole varem sellisel kujul olnud. Seadusesse lisatakse väärteokoosseis juhuks, kui eiratakse KeA kehtestatud täiendavaid kohustusi (nt suurkiskjate küti registreerimata jätmine, bioproovide võtmata jätmine, lisasöötmiskohtade registreerimata jätmine). Need rikkumised on KeA andmetel levinud, kuid senini puudus neil võimalus rikkujaid vastutusele võtta. Juhatuse järgmine koosolek on 12. veebruaril. - JUHATUS - 7 Eesti jahinaised külalisjahil Sõrve sääre jahiseltsis Ühispilt meenutab jahinaiste talvist jahipäeva. Foto Henri Vennikas Aasta lõpus oli MTÜ-l Eesti jahinaised juba viiendat korda võimalus kutsuda naiskütte Saaremaale talvisele hirve- ja metsseajahile. Taas külastasime Sõrve sääre jahiseltsi, kus kohalikud kütid eesotsas Mikko Undrestiga olid ette valmistanud sisuka jahipäeva. Jahipäev sattus väga tuulisele nädalavahetusele ja kohati oli kütiliinis kuulda, kuidas metsas puud tuulega murdusid. Siiski olid kõik vaprad ja ka jahil osalenud koerad tegid tublit tööd, ajades loomi järjest kütiliini suunas liikuma. Metsas loomi leidus ja saak oli jahivääriline. MTÜ Eesti jahinaised tänavad Sõrve sääre jahiseltsi võõrustamise eest ning Mikko Undresti jahi korraldamise ja juhatamise eest. Uute jahtideni! Eesti ornitoloogiaühing valis 2026. aasta linnuks piiritaja, kes valdava osa elust veedab õhus ja pesitseb inimeste läheduses. Suvel iseloomuliku häälitsuse ja lennuga tähelepanu köitva linnu olukord pole siiski kiita, sest sobivaid elupaiku hoonete õõnsustes jääb järjest vähemaks. Piiritaja veedab suure osa elust õhus, püüdes seal putukaid, paaritudes ja magades. Tema tillukesed jalad puudutavad pinda ainult pesitsuse ajal, kui on vaja pesaõõnsuses askelda, mune haududa ja poegi toita. Pideva lendamise tõttu levis arusaam, et piiritajal ei ole jalgu ning sellest on tulnud ka liigi teaduslik ladinakeelne nimi Apus apus, mis tähendab jalutut. Ehkki välimuselt meenutab pruunikasmusta sulestiku ja sirpjate tiibadega piiritaja pääsukest, ei ole nad lähisugulased. Eestis on piiritaja lähim sugulane hoopis öösorr. Seepärast on piiritaja rahvapärane nimi piirpääsuke eksitav. Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul on piiritaja meie asulates tavaline lind, kes kunagi elas hoopis metsas, kuid sealsete elupaikade kadudes hakkas pesitsema hoonete õõnsustes. „Märgata on piiritaja arvukuse vähenemist kõikjal Euroopas eelkõige sobivate pesitsuspaikade kadumise tõttu: hoonete renoveerimisel suletakse praod ja õõnsused, modernsed ehitised enamasti aga ongi siledad suletud kastid. Piiritaja arvukust mõjutab ka põllumajandusmürkide liigne tarvitamine, mis vähendab linnu toiduks olevate putukate arvukust,“ selgitas Võhandu muresid piiritajaga seoses. Piiritaja-aastal saavad huvilised osa võtta loodusõhtutest, õppekäikudest ja joonistusvõistlusest, kaasa lüüa pesitsusandmete kogumisel ja fotokorjes. Piiritaja-aasta lõpeb traditsioonilise suure linnuõhtuga. Aasta lind piiritaja on tõeline taevataltsutaja Foto Remo Savisaar TEKST MARIA PÕHAKO 8 - UUDISED -PÕDRAJAHIHOOAJA KOKKUVÕTE Möödunud põdrajahihooajal kütiti 3270 põtra, mis on 8% vähem kui eelmisel hooajal. Jahindusnõukogudes kokku lepitud eesmärk 3346 põtra jäi täitmata 76 isendiga. Selleks oli jahipiirkondadele jäetud ka võimalus, sest üheksal maakonnal oli küttimislimiit soovituslik ja ainult viies maakonnas oli minimaalne limiit, mis tuli täita. „Peamine põhjus, miks eesmärk jäi täitmata, oli see, et tähtis pole, kui palju me kütime, vaid kui palju jääb alles õiges soolises ja vanuselises vahekorras,“ selgitas Eesti jahimeeste seltsi juhatuse liige Priit Vahtramäe. Teise põhjusena tõi ta välja, et talvituva põdrakarja suurus jäi eelmisel hooajal vahemikku 10 000 kuni 11 000 isendit ehk minimaalse piiri juurde. Samuti muutus riigimetsa majandamise keskuse kümneaastane monitooring kahjude kohta juba 2019. aastal minimaalseks ja metskasvataja vaates talutavaks. Seega pole edasist survet põdra küttimiseks vaja. „Praegu saab mets kasvada ja jahimees jahti pidada,“ märkis Vahtramäe. „Pigem vaatavad jahimehed tulevikku ja leiavad, et seoses väga suure kisklussurvega tuleb talvituva karja arvukust suurendada järgmise kolme aastaga sihttaseme, 11 000 isendi juurde, et kontrollida arvukuse õigsust ja kiskjatele jääks toitumiseks rohkem vasikaid.“ Riigikogu võttis 14. jaanuaril vastu jahiseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse, millega muudetakse näiteks öösihiku kasutamist nuhtlusisendite küttimisel. Riigikogu võttis keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse vastu 72 poolthäälega. Kuus liiget olid vastu, erapooletuid ei olnud ning kümme liiget ei osalenud hääletusel. Eelnõu näeb ette teatvatel juhtudel tasuta jahiloa väljaandmise ja jahi lubamise kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndis. Eelnõu järgi on keskkonnaametil õigus kehtestada uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks, inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks, võõrliigi surmamiseks, uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks ja liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamiseks tingimused ja ajavahemik, mille jooksul on lubatud ulukite laskmine seisva mootoriga mootorja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades, kunstliku valgusallika abil ning öösihikut. Jahiseadust muudetakse nii, et edaspidi antakse sellistel juhtudel jahiluba välja tasuta nendes piirkondades, mis jäävad väljapoole jahipiirkonda. Samuti kehtib see kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal, aga ka riigi veekogu osas. Öösihiku kasutamise nõudeid muudetakse nii, et selle kasutamist saab keskkonnaamet lubada nuhtlusisendite ja võõrliikide küttimisel, liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamiseks. Looduskaitseseaduse muudatustega sätestatakse erisus, et sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis praegu kehtivad piirangud ei kehti kaitseala valitseja nõusolekul jahipidamisele sigade Aafrika katku ja teiste uluki kaudu levivate haiguse tõkestamise korral. Muudeti JAHISEADUST ja looduskaitse seadust SUVINE KOKKUTULEK NURMSI DROONIKESKUSES Saame taas kokku 10.-12. juulil 2026, et veeta kaitseliidu Nurmsi droonikeskuses sisukas ja meeldejääv suvine nädalavahetus. Sind ootab kokkutulekuala, mõnus laagrimelu, kaubatänav, võistlused, põnev tegevus ja loomulikult hea muusika. Eesti jahimeeste selts korraldab kokkutuleku koostöös kaitseliiduga. 44. EESTI JAHIMEESTE KOKKU- TULEK Foto Shutterstock - UUDISED -Kliimaministeerium katsetab väikekiskjate arvukuse reguleerimist sihipärasemalt kaitstavatel aladel, et parandada maaspesitsevate lindude pesitsemisedukust. Meetme tõhusust kinnitavad nii Eesti katseprojektid kui ka Euroopa teiste riikide kogemus. „Teatavate linnuliikide arvukuse jätkuv vähenemine näitab, et ainult elupaikade kaitsest ja taastamisest enam ei piisa: uuringutest on selgunud, et pesarüüste tagajärjel hävib koguni 86% maaspesitsevate lindude pesadest,“ selgitas kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark. Väikekiskjate ohjamise fookuses on eelkõige võõrliigid, näiteks kährik ja Ameerika naarits ehk mink ning siia ise levinud šaakal. Vajadusel ka meie kodumaised liigid rebane ja mäger. Kliimaministeeriumi katseprojekt viiel rannaniidualal näitas, et väikekiskjate küttimise tulemusena tõusis Matsalu rahvuspargi Haeska ja Põgari aladel kahlajate koorumisedukus soovitud 40% tasemeni. See võimaldab linnupopulatsioonil end taastoota. Katseprojekti käigus kütiti kolme aastaga kuuel alal kokku 169 rebast, 22 šaakalit ja 154 kährikut. Väikesaartel ja laidudel on väikekiskjate küttimise tulemusena suurenenud maaspesitsejate arvukus, eriti kaitsekorralduslikult tähtsate liikide hulgas. Kähriku mõju võib lokaalselt olla väga suur: aastate eest Kumari laiule sattunud üksik kährik hävitas mõne kuuga laiul nii pruunide konnade kui ka kõre populatsiooni. Seega võivad väikekiskjad peale lindude olla ohuks ka kahepaiksete ja roomajate populatsioonile. Kährik lisati Euroopa Liidu võõrliigi määrusesse 2019. aastal, 2027. aastal lisandub ka mink. Seega tuleneb mõlema liigi ohjamiskohustus Euroopa Liidu õigusest. Euroopa kogemus kinnitab võõrliikide ohjamise tõhusust: Poolas kahekordistas minkide küttimine järgnevatel aastatel maaspesitsevate kahlajaliste arvukust, Soome saarestikualadel parandas kährikute ja minkide eemaldamine märkimisväärselt lindude pesitsusedukust. Rootsi ja Taani on välja töötanud püsivalt rahastatud riiklikud programmid invasiivsete kiskjate kontrollimiseks. Konkreetsete sammudena on tänavu plaanis täpsustada jahieeskirja. See tekitab kaitstavatel aladel väikekiskjate küttimise õigusliku aluse, et tagada aladel kaitse-eesmärgiks olevate liikide säilimine. Tähelepanu all on eelkõige nuhtlusisendid ja küttimisperiood pikeneb aprilli lõpuni. Keskkonnaamet jätkab valitud kaitstavatel aladel väikekiskjate arvukuse piiramist looduskaitsetööna. Kaalutakse väikekiskjate jahipidamise tingimuste kehtestamist riigimaadel valitud piirkondades. Samuti töötatakse lähiajal välja tulemuslikkuse hindamise põhimõtted. „Tulenevalt sellest, et marutaudivastane vaktsineerimine on olnud tulemuslik ja huvi väikekiskjate naha vastu vähenenud, on ka väikekiskjate arvukus ja mõju suurem. See on sihipärane looduskaitsemeede, mida rakendatakse lähtuvalt kaitstavate alade eesmärkidest ja kaitsekorralduskavadest, mitte üldise jahipidamisega,“ rõhutas Kark. „Küttimismaht määratakse igal konkreetsel alal eraldi, lähtudes seire tulemustest ja kaitstavate liikide arvukusest.“ Intensiivseim küttimisperiood on novembrist märtsini, kui kiskjad on aktiivsemad ja lindude pesitsusaega ei segata. Väikekiskjate arvukuse ohjamisest saavad kasu eelkõige ohustatud maaspesitsevad liigid, nagu niidurüdi, mustsaba-vigle, suurkoovitaja, liivatüll, tutkas, rohunepp, lammitilder, tikutaja, hahk, väiketiir, rägapart, viupart, merivart, tõmmuvaeras, tõmmukajakas, laanepüü, teder ning metsis. Lisaks võidavad sellest ka ohustatud kahepaiksed. Väikekiskjate ohjamine ohustatud lindude kaitseks Foto Shutterstock 10 - UUDISED -